Alates sulfaattselluloositehase avamisest 1938. aastal on elu Kehras kulgenud tehase korstna all – seda nii otseses kui kaudses mõttes. Kunagi algas päev tehase vilega, teatas meeste tulekust lõunale, kuulutas tööpäeva lõppu. Tehasetöö tõi leiva lauale, tehas ehitas ja andis korteri, tehase saunas käidi end pesemas ja õhtuti tehase klubis kontserdil ja tantsimas. Peale ametliku toodangu tõid kohalikud tehasest seebikivi seebi keetmiseks, saepuru sigadele allapanekuks ja kasutatud vilti, millest peale pesemist ja harutamist saadi sokid jalga, kampsunid selga ja vaibagi põrandale. Kuid enne pesu kuivama riputamist tuli naistel jälgida tuule suunda, et puhas pesu tahmaseks ei saaks. Ujuma minnes vaatasid lapsed jõe ääres, kumma kalda lähedusest sel päeval pruunid vahutordid ujuvad ja kas julgetakse vette minna või ei. Kehra sattunud võõrad, kirtsutasid nina harjumatu lõhna peale, millega kohalikud olid juba ammu harjunud. Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast. Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest. Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 22. aprillini 2012.