Puuk - 9 June 2011

Esileht » 2011 » June » 9 » Puuk

Puuk
Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega. Puuk on meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ja heinamaade tavaline elanik. Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist. Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab. Arvatavasti võimaldab puugil oma ohvrit lokaliseerida ja teda rünnata mööduva looma või inimese väljahingatavas õhus leiduv süsinikdioksiid või temast lähtuv soojuskiirgus, samuti tema tekitatud liikumine taimestikus. Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest 3-4 mm pikkuseks täiskasvanud puugiks. Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. Toit seedib paar päeva kuni nädala, seejärel võib puuk talvituda ja jõuda järgmisesse arengustaadiumi. Enne kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet. On tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. Selle põhjuseks on puugi vabanemine enne, kui ta avastatakse, samuti on puuki tema varasemates arengujärkudes väiksuse tõttu raske leida või ära tunda. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.
Views: 1186 \| Added by: Peep

Total comments: 0

Kehra.eu